Algajale

Eeskäevise ja tagakäevise disc golfis – mis vahe neil on ja millised kettad sobivad?

Mis vahe on eeskäe- ja tagakäeviskel ning millised kettad neile sobivad? Vaata, kuidas viskeviis mõjutab ketta lennusuunda ja ketta valikut.

Disc golfis kasutatakse kõige rohkem kahte põhilist viskeviisi: tagakäeviset ja eeskäeviset. Mõlemaga saab visata nii lühikesi kontrollitud viskeid kui ka pikki avaviskeid, kuid ketas pöörleb nende puhul erinevas suunas ja seetõttu erineb ka tüüpiline lennujoon.

Algajana ei pea tingimata mõlemat viset kohe oskama. Samas annab tagakäe- ja eeskäevise kombineerimine rajal palju rohkem võimalusi, sest saad valida viske selle järgi, kummale poole rada või korv asub.

Oluline on ka teada, et eeskäe- ja tagakäeviskeks ei ole tingimata vaja täiesti erinevaid kettaid. Paljusid kettaid saab edukalt kasutada mõlemaks, kuid ketta stabiilsus, Speed ja kuju võivad muuta ühe või teise viske lihtsamaks.

Mis on tagakäevise?

Tagakäevise ehk backhand'i puhul liigub viskekäsi viske ajal keha eest läbi.

Paremakäelise mängija puhul liigub käsi üldiselt paremalt vasakule ning ketas saab päripäeva vaadates vastupidise pöörlemissuuna kui paremakäelise eeskäevise puhul.

Tagakäeviskega alustavad paljud mängijad, sest sellega on võimalik üsna loomulikult arendada nii kontrolli kui ka distantsi.

Paremakäelise tagakäevise puhul kipub neutraalne või stabiilne ketas lennu lõpus hajuma vasakule.

Vasakukäelise tagakäevise puhul on suund vastupidine ja ketas kipub lõpus hajuma paremale.

Mis on eeskäevise?

Eeskäevise ehk forehand'i puhul visatakse ketast keha kõrvalt. Liigutus meenutab mõnevõrra palli külgkäega viskamist.

Paremakäelise eeskäevise puhul pöörleb ketas tagakäeviskega võrreldes vastupidises suunas.

Seetõttu on ka tüüpiline lennu lõpp vastupidine.

Paremakäelise mängija puhul:

See teeb eeskäeviske väga kasulikuks olukordades, kus rada või korv liigub paremale ja tagakäeviskega oleks sama lennujoont keerulisem saavutada.

Kõige lihtsam viis erinevust meeles pidada: paremakäelise mängija tavaline tagakäevise lõpetab üldjuhul vasakule ja eeskäevise paremale. Vasakukäelise mängija puhul on suunad vastupidised.

Kas tagakäevise või eeskäevise on parem?

Kumbki pole iseenesest parem.

Need on lihtsalt erinevad tööriistad erinevate lennujoonte tegemiseks.

Mõni mängija viskab suurema osa avaviskeid tagakäega ja kasutab eeskätt ainult siis, kui rada seda nõuab. Teine võib olla eeskäega palju enesekindlam.

Mitmekülgse mängu jaoks on kasulik osata mõlemat vähemalt mingil määral.

Kui korv asub näiteks paremakäelise mängija suhtes paremal ja rada ei võimalda suurt anhyzer-lennujoont, võib eeskäevise olla palju lihtsam lahendus kui tagakäevise.

Kas sama ketast saab kasutada mõlemaks viskeks?

Jah.

Pole olemas reeglit, mille järgi üks ketas oleks ainult tagakäe- ja teine ainult eeskäeviskeks.

Sama putterit, keskmaaketast, fairway driver'it või kaugmaaketast võib kasutada mõlemaks.

Erinevus tuleb sellest, kuidas ketas sinu konkreetse viskega käitub.

Näiteks võib neutraalne fairway driver olla väga sirge tagakäeviskega, kuid eeskäeviskega rohkem ümber pöörduda, kui sinu eeskäevise annab kettale teistsuguse kiiruse või vabastusnurga.

Milline ketas sobib tagakäeviskeks?

Tagakäeviskeks sobiva ketta valik sõltub eelkõige sinu viskekiirusest ja soovitud lennujoonest.

Algajale on sageli lihtsam kasutada neutraalset või kergelt alastabiilset ketast.

Hea lähtekoht võib olla:

Liiga kiire ja ülestabiilne ketas võib väiksema viskekiiruse puhul hakata väga vara vasakule hajuma ega näita oma tegelikku lennupotentsiaali.

Kui tahad ketast valida oma praeguse viskekauguse järgi, loe juhendist Kuidas valida disc golfi ketast vastavalt viskekaugusele?.

Milline ketas sobib eeskäeviskeks?

Eeskäeviske puhul soovitatakse sageli stabiilsemaid või ülestabiilsemaid kettaid.

Sellel on praktiline põhjus: selline ketas talub paremini tugevat viset ja kipub pärast lennu algfaasi kindlamalt Fade'ima.

Aga see ei tähenda, et eeskäeviskeks peaks alati kasutama ülestabiilset ketast.

Algajal võib väga ülestabiilne ketas lihtsalt varjata tehnilisi vigu. Ketas lõpetab küll usaldusväärselt paremale, kuid see ei tähenda tingimata, et vise oli puhas.

Eeskäeviske õppimiseks võib olla kasulik proovida ka neutraalset putterit või keskmaaketast.

Need näitavad palju selgemalt, kas vabastus oli puhas.

Miks kasutatakse eeskäeviskeks sageli ülestabiilseid kettaid?

Eeskäevise puhul võib kettale tekkida kergemini soovimatu külgsuunaline liikumine või ebapuhas vabastus.

Ülestabiilne ketas suudab sellise viske puhul sageli paremini tagasi oma tavapärase Fade'i suunas liikuda.

Seetõttu tundub ülestabiilne fairway driver või kaugmaaketas paljudele eeskäega väga usaldusväärne.

Samas tekib siin üks levinud lõks: mängija hakkab kasutama järjest stabiilsemaid kettaid selle asemel, et vabastust parandada.

Kui neutraalne putter või keskmaaketas laperdab eeskäeviskel tugevalt või pöördub kohe kontrollimatult ümber, ei tähenda see automaatselt, et vajad ülestabiilsemat ketast. Põhjus võib olla ka vabastuses.

Kas eeskäeviskeks peab kasutama driver'it?

Ei.

Eeskäega saab visata kõiki kettatüüpe:

Lühikesel rajal võib putteri eeskäevise olla palju parem valik kui driver.

Keskmaaketas annab rohkem kontrolli keskmistel distantsidel ning fairway driver võib olla hea kompromiss distantsi ja kontrolli vahel.

Kaugmaaketas muutub kasulikuks siis, kui sul on selle kasutamiseks piisavalt viskekiirust.

Millise kettaga eeskäeviset õppida?

Eeskäeviske õppimiseks pole vaja Speed 12 ülestabiilset kaugmaaketast.

Hea õppimisketas võib olla neutraalne või kergelt stabiilne putter või keskmaaketas.

Aeglasem ketas aitab näha:

Kui suudad putterit või keskmaaketast puhtalt eeskäega visata, on kiiremate ketaste kasutamine hiljem palju lihtsam.

Miks ketas eeskäeviskel laperdab?

Ketta laperdamine vahetult pärast vabastust võib viidata sellele, et kettale ei anta puhast pöörlemist või vabastus pole ühtlane.

Seda võivad põhjustada näiteks:

Lahendus pole tingimata stabiilsem ketas.

Proovi vähendada jõudu ja teha rahulikum, puhtam vise.

Eesmärk on saada ketas käest välja võimalikult sujuvalt.

Kas tagakäeviskeks ja eeskäeviskeks sobib erinev ketta kuju?

Ketta kuju mõjutab palju seda, kui mugavalt see käes istub.

Eeskäeviskel eelistavad paljud mängijad madalama profiiliga kettaid, sest neid on lihtsam sõrmede vahel kontrollida.

Sügav putter võib ühele mängijale eeskäega ebamugav tunduda, samas kui teine viskab seda probleemideta.

Driver'ite laiem serv võib anda tugeva eeskäevise jaoks hea haarde, kuid väga lai serv ei pruugi väiksema käega mängijale mugav olla.

Seetõttu pole olemas ühte ideaalset kuju.

Kui võimalik, tasub erinevaid kettaid käes proovida.

Kuidas stabiilsus mõjutab tagakäe- ja eeskäeviset?

Ketta stabiilsuse põhimõte jääb mõlema viske puhul samaks, kuid pöörlemissuuna tõttu toimub liikumine väljaku suhtes vastupidises suunas.

Paremakäelise tagakäeviske puhul:

Paremakäelise eeskäevise puhul:

Vasakukäelise mängija puhul on need suunad vastupidised.

Ketta stabiilsuse kohta saad põhjalikumalt lugeda juhendist Stabiilne, alastabiilne ja ülestabiilne disc golfi ketas – mida need tähendavad?.

Kuidas hyzer ja anhyzer eeskäeviskel töötavad?

Hyzer ja anhyzer ei kuulu ainult tagakäeviske juurde.

Ka eeskäeviset saab vabastada:

Oluline on aga meeles pidada, et eeskäeviske vastupidise pöörlemissuuna tõttu näeb lennujoon paremakäelise mängija jaoks tagakäeviskega võrreldes peegelpildis välja.

Näiteks paremakäelise eeskäe hyzer lõpetab tavaliselt paremale.

Vabastusnurkade kohta loe lähemalt juhendist Hyzer, anhyzer ja hyzer-flip – mida need disc golfis tähendavad?.

Millal kasutada tagakäeviset?

Tagakäevise võib olla hea valik, kui:

Paremakäelise mängija jaoks sobib tavaline tagakäe hyzer eriti loomulikult vasakule pööravatele radadele.

Millal kasutada eeskäeviset?

Eeskäevise võib olla hea valik, kui:

Paremakäelise mängija jaoks on eeskäevise eriti kasulik paremale pööravatel radadel.

Kas paremale pöörava raja jaoks on alati vaja eeskäeviset?

Ei.

Paremakäeline mängija võib paremale pöörava lennujoone teha ka tagakäega.

Selleks võib kasutada näiteks:

Eeskäevise eelis on see, et ketta Fade võib sellisel rajal töötada sinu kasuks ja lõpetada loomulikult paremale.

Seega pole küsimus selles, milline vise on „õige”, vaid millise lennujoone suudad kõige kindlamalt teha.

Kas vasakule pöörava raja jaoks on alati vaja tagakäeviset?

Samuti mitte.

Paremakäelise mängija tavaline tagakäevise sobib vasakule pööravale rajale loomulikult hästi, kuid sama joone saab teha ka eeskäega.

Näiteks võib kasutada anhyzer-nurka või sobiva stabiilsusega ketast.

Mida rohkem erinevaid viskeid oskad, seda vähem sõltud ühest kindlast lahendusest.

Kas algaja peaks õppima mõlemat viset korraga?

Sa ei pea mõlemat korraga täiuslikuks saama.

Paljudele on lihtsam valida esmalt üks põhivise ja saada sellega enam-vähem stabiilne tehnika.

Seejärel võib hakata teist viset järk-järgult juurde õppima.

Samas ei pea eeskäeviske õppimist aastaid edasi lükkama. Isegi 30–50 meetri kontrollitud eeskäevise võib rajal olla väga kasulik.

Eesmärk pole alguses maksimaalne distants, vaid võimalus visata ketast kontrollitult mõlemas suunas.

Kas mõlema viske jaoks on vaja eraldi kettaid?

Mitte tingimata.

Algaja võib vabalt kasutada sama väikest kettavalikut mõlemaks viskeks.

Näiteks:

Alles kogemuse kasvades võib tekkida soov hoida kotis kettaid, mida kasutad peamiselt ühe konkreetse viske jaoks.

Kui tahad teada, millised kettad võiksid algajal üldse kotis olla, vaata juhendist Millised disc golfi kettad peaksid algajal kotis olema?.

Kuidas harjutada tagakäe- ja eeskäeviset?

Hea viis on kasutada mõlema viske jaoks samu kettaid.

Võta näiteks:

Viska iga kettaga mitu kontrollitud tagakäeviset ja seejärel mitu eeskäeviset.

Ära keskendu alguses maksimaalsele distantsile.

Vaata hoopis:

Selline harjutus aitab mõista nii oma tehnikat kui ka ketaste erinevusi.

Millist viset peaksin rajal kasutama?

Vali vise selle järgi, millise lennujoone suudad konkreetses olukorras kõige kindlamalt teha.

Ära vali eeskäeviset ainult sellepärast, et rada pöörab paremale, kui sul on palju kindlam tagakäe anhyzer.

Samamoodi pole põhjust sundida tagakäeviset olukorras, kus kontrollitud eeskäevise annab palju lihtsama lennujoone.

Rajal loeb eelkõige tulemus ja kontroll.

Hea eesmärk pole visata tagakäe- ja eeskäega täpselt sama kaugele. Palju kasulikum on omada vähemalt üht usaldusväärset viset mõlemas suunas.

Tagakäevise või eeskäevise – kummast alustada?

Kui üks vise tundub sulle loomulikum, alusta sellest.

Tagakäeviskega on paljudel mängijatel lihtsam saavutada suuremat distantsi, kuid see pole reegel.

Eeskäevise võib mõnele algajale alguses palju loomulikum tunduda.

Kõige olulisem on õppida ketast puhtalt vabastama ja lennujoont kontrollima.

Seejärel tasub teist viset juurde õppida, sest võimalus valida tagakäe- ja eeskäevise vahel muudab rajal mängimise märgatavalt mitmekülgsemaks.

Sirvi DiscSwapis müügil olevaid kettaid.